Kliimamuutus tekitab vajaduse muuta ka katuseehitust. Oluliselt on sagenenud väga tugevad vihmahood, millede ajal sajab väga kiiresti alla mitme päeva, nädala või isegi terve kuu sademetenorm.
Kuigi inimesed näevad uputust enamasti linnas tänavate üleujutuste näol mitte katustel, siis lamekatused on tegelikult samas olukorras. Nii suurt hulka vett ei ole katuse äravoolusüsteemid arvestatud vastu võtma tänaste standardite juures, tekivad üleujutused ka katustel, mis võivad viia vee hoonetesse sissepääsemiseni ja samuti katusekatte kahjustusteni kuni liiga suure koormuseni, millega pole hoone rajamisel arvestatud.
Seega on meil vaja käia ka katuseehituses muutunud oludega kaasas ning arvestada suurenenud äkkvihmadega. Kuigi standardid seda ei nõua, soovitame uusehitistel arvestada suurema sademete hulgaga kui senini seda on tehtud.
Lihtsaim variant on sademete äravoolutorude hulka katusel suurendada, et liigne vesi kiiresti katuselt ära juhtida. Samas tekitab see probleemi tänavatele, mis saavad veelgi rohkem üle ujutatud kuna ka tänavate sadeveesüsteemid on liigset vett täis.
Keerulisem variant on rajada sademeid endas hoidev katus, mis laseb aeglaselt veel välja voolata pärast saju lõppu. Sellise võimaluse annab pinnasega kaetud katus ehk “murukatus”. Pinnas, taimestik ja drenaažisüsteem hoiab sademeid endas ning väljastab üleliigse vee aegamööda, jättes vajaliku osa veest katusel olevasse pinnasesse.
Murukatus vajab kindlasti eelnevat planeerimist, igale katusele seda hiljem teha ei saa just suurenenud koormuse tõttu. Alati peab olema veendunud, et konstruktsioonid katusel olevat lisaraskust kannavad.
Kuigi murukatuse rajamisel rõhutatakse eelkõige “rohelist” aspekti, siis jätaksin selle mõju Eesti tingimustes teisejärguliseks kuna isegi meie kõige suuremad linnad on suhteliselt rohelised võrreldes muu maailma suurte linnadega, kus lisarohelus on oluline. Kuid loomulikult, ka meie suhteliselt rohelistes linnades annab murukatus täiendava eluvõimaluse väiksematele putukatele ja lindudele.